„Lázaro“ (Lagartijas Tiradas al Sol, Luisa Pardo, Gabino Rodríguez)

Mõni lavastus niidab su jalust. Mu esmakohtumine Lagartijas Tiradas al Soliga oli kaks aastat tagasi festivalil Kunstenfestivaldesarts. See ja eriti peaosatäitja läks hinge (ehk ka südamesse). Kujuta siis ette, kui vaatad järgmist lavastust (Lola Ariase sarjast "My Documents | Share Your Screen") ja temast räägitakse minevikus. On ta surnud? IMDB väidab, et ei ole, aga mis on siis kõik need järelehüüded? Lavastus pöörab end küll vähemfataalse lahenduseni poole, aga seegi on ju ilmselgelt vale, fiktsioon, teater - kas pole? Täielik ajunuss (aitäh selle eest!). Kurat, kuidas saab video vahendusel kaasa elama ja tundma, samastuma panna! Ma saan väga hästi aru, et varasema kokkupuuteta see kõik ei pruugi nii raputavalt mõjuda, aga hästi komponeeritud dramaturgiaga, tõelise ja fiktsiooni hägustamisega on tegemist sellegipoolest. Homme kell 21 näeb veel kord.

Comments