Näitlejatest muudkui räägin, aga lavatagused jõud jäävad aina tähelepanuta. Viga vajab parandamist. Rakvere Teater mängis 9. märtsil Draamateatri väikeses saalis lavastust “Kooselu väikesed kuriteod”. Kuuldavasti istub kodusaalis publik kahel pool lava, rõhutades veelgi naiste ja meeste vastandlikkust (võikski ju publiku soo järgi istuma panna, kuid siis saaks vist mehed laiutada ja suur osa naisi püsti seista), kuid sel etendusel pooli valida ei lastud. Mõni nüanss läks ehk kaduma, kuid üldiselt mängisid näitlejad misanstseenid sujuvalt ümber. Valgustajate start päris nii tõrgeteta ei läinud, esimestes stseenides oli aimata ebalust valguspuldinuppe liigutavates sõrmedes, mis aga üsna pea üle läks. Karta on, et see kas valgustajad pisut endast välja ajas või kelleski kadedust tekitas, sest teise vaatuse ajal pandi korraga pooles saalis töövalgus põlema, siis lisati sellele ebalevalt ka teise saalipoole laelambid, et need kiiresti taas kustutada – seejärel paus ning kulminatsioonina kogu töövalguse ärakustutamine. Vaheaplausi ei tulnud. Isegi näitlejaile mitte, kes asja stoilise rahuga suhtusid. Kahjuks polnud võimalik aplausiga tänada ka kollektiivi, mis pakkus sihikindlalt helilisi interpretatsioone esimese vaatuse lõpustseenidele. Tõesti, nõudekolin suhtedraama taustal on vägagi asjakohane sümbol, kuigi tavaliselt ootaks taldrikute lõhkumist ja mitte niivõrd klaaside baariletile ladumist. Seega minu tänud Draamateatri puhvetineidudele. Tähelepanu osutatud.
Comments