"Chinchilla Arschloch, waswas" (Rimini Protokoll / Helgard Haug, Künstlerhaus Mousonturm / Schauspiel Frankfurt / Rimini Apparat / Westdeutscher Rundfunk / HAU Hebbel am Ufer, Theatertreffen)

Foto: Robert Schittko

Lavastused argielu ekspertidega on kujundanud mu teatrimaitset pea viisteist aastat (näiteks see 2007. ja see 2018. aastast). Need on orgaaniline osa teatrist - mis sest, et Eestis täiesti avastamata maa.
Seetõttu on ka Helgard Haugi lavastust keeruline hinnata: ühelt poolt kõik töötab, huviteemat avatakse siidikinnasteta ja kontroll on just ekspertide käes, aga teiselt poolt korratakse juba sissetöötatud struktuuri, kus on lähtutud horisontaalsetest küsimustest, millele vastatakse ekspertide isiklike kogemuste representatsioonide põimikuga üleliigse ühtlustsuspüüuta.
Teisisõnu: kes pole seda tüüpi lavastusi varem näinud, peaks kindlasti vaatama, kes aga on, võiks ikkagi vaadata, sest valitud teema - Tourette'i sündroom - kõlab nutikalt kokku praeguse poliitikamaastikuga, kus sellest, mida on varem peetud halvaks tooniks välja öelda, on saanud uus normaalsus. Õnneks luuakse see seos möödaminnes ja paralleelide otsimise ning kujundite tõlgendamise mõnu jäetakse vaatajale.

PS! Inimesena, kellele pole lavastuses kõne all olevate triggerite mõju võõras, kiidaksin väga heaks, kui selline lavastuse kulgu mõõtev asjandus, nagu fotol näha, alati kuskil etendusruumis näha oleks.