Kaader lavastusest "Blue House" |
Lola Ariase sari on pikaajaline, kuigi mulle esmakohtumine (tõsi, tema dokumentaallavastusi olen näinud, näiteks „Minefield" või "SOKO SÃO PAULO"). Nüüd siis on seegi sari kolinud veebi, mis justkui vähendab veelgi vahetut ja ka performatiivset kogemust ... või siiski mitte, sest lavastusi esitatakse otseülekandena?
Ütlen täitsa ausalt, et nädal tagasi vaadatud Rabih Mroué loenglavastusest “Make me stop smoking” mäletan ma sisu poolelt üsna vähe, küll aga oli see äärmiselt sarmantne esitus (nagu ka varasemad kokkupuuted tema loominguga). Performatiivsus oli kohal etendajas ... ja küllap ka vahesekkumistes. Täna kogetud Zhang Mengqi "Blue House" haaras kaasa aga just sisuga (kuigi vähesed performatiivsed sekkumised palju ei lisanud ja etendaja pigem vältis performatiivsust esituses). Autor põimib rahulikult ja liialt alla joonimata oma isikliku kogemuse Hubei provintsis karantiinis olemisest mõned kuud tagasi ning Hiina suurest näljast aastatel 1959-61, mille kogemusi on Mengqi kaamera ees jutustanud tema vanaisa koduküla elanikud, kel vanust piisavalt, et mäletada. Lavastuses on ka tulevikkuvaatav mõõde.
Mõjub see teos ja ka Lola Ariase sari aga ennekõike seetõttu, et sinu ees on kunstnikud, kes tahavad uurida, mis maailmas toimub, ja ei pelga esitada seda, mida nad on teada saanud, just nüüd ja nii toorelt kui mõte parasjagu on. Ma ei kahtlegi, et nii Mroué kui Mengqi loenglavastusest saaks n-ö täispikk festivalilavastus (pigem ennustan, et nii mõnigi Ariase veebi kolinud sarja teostest jõuab viimistletumal kujul festivalikarussellile), aga siin ja praegu naudin ma just seda toorust, mis vahendite puudumise tõttu lavastusi kannab.
Samas sarjas etendati ka Lagartijas Tiradas al Soli, Luisa Pardo, Gabino Rodríguezi lavastust „Lázaro“ ning tulemas on 19. ja 20.06 TANIA BRUGUERA: DESIRELESS.)
Sarjast jäi vaatamata: Pedro Penimi "Doing It", Tim Etchellsi "Or All Your Changes Will Be Lost".
Comments